„Tänavuse lahtise võistluse esikoht läks esmakordselt tütarlapsele,“ rõõmustab võistluse korraldaja Tiit Sepp Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturendi Eva-Maria Tõnson üldvõidu üle 28 õpilase konkurentsis.

16. märtsil toimunud Känguru matemaatika võistlusmängu tulemused on selgunud ja avaldatud lehel: http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/kanguru.

„Seda pole Känguru enam kui 20 aastase staaži juures veel nähtud, et iga vanuserühma võitmiseks oli vaja perfektset lahendust,“ rõõmustab võistluse korraldaja TÜ teaduskooli matemaatikametoodik Raili Vilt.

15. – 16. aprillil toimus Tartus Physicumis 64. Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoor, kus osales 113 parimat ainetundjat üle Eesti.

Õpilastel tuli viie tunni jooksul lahendada nii teoreetilisi kui eksperimentaalülesandeid.

Olümpiaadi vabariiklikku lõppvooru tulid mõõtu võtma igast Eesti piirkonnast parimad ainetundjad käsitöös, kodunduses ja tehnoloogiaõpetuses, kes selgitati välja olümpiaadi piirkondlikes voorudes 15. märtsil. Nii piirkondlikus kui ka vabariiklikus voorus  toimus olümpiaad kolmes tehnoloogiavaldkonna aines eraldi: käsitöös, kodunduses ning ka tehnoloogiaõpetuses pidid osalejad näitama oma teoreetilisi teadmisi  ja praktilisi oskusi.

Eesti keel võõrkeelena olümpiaadi fookuses oli keeleline viisakus. Olümpiaadi žürii liige Tallinna ülikooli lektor Tiina Rüütmaa selgitab: „Meil tuleb pidevalt otsustada, kuidas kedagi kõnetada, milliseid keelelisi struktuure suhtluses kasutada. Isegi muidu suurepärase keeleoskusega eesti keelt teise keelena kõneleja  võib valida suhtlussituatsiooni sobimatuid keelelisi vahendeid ning mõjuda vestluspartnerile ebaviisakana. Keelelise viisakuse normid on keeliti vägagi erinevad, nii ei ole alati abi  emakeele eeskujust.

Prantsuse keele olümpiaadi korraldatakse neljas eri kategoorias: põhikooli õpilastele, kellele prantsuse keel on esimeseks ehk A-võõrkeeleks; põhikooli õpilastele, kellele prantsuse keel on kas teiseks või kolmandaks ehk B/C-võõrkeeleks; gümnasistidele A-võõrkeele tasemel ja gümnasistidele B/C-võõrkeele tasemel.

31. märtsil ja 1. aprillil toimus Tartus 64. üleriigilise keemiaolümpiaadi lõppvoor.  Lõppvoorus osales 99 9.-12. klassi õpilast, kes olid sinna kutsutud olümpiaadi piirkonnavooru ja keemia lahtise võistluse tulemuste põhjal.

Lõppvoor koosnes teooria- ja eksperimentaalvoorust. Esimesel päeval toimus 5 tundi kestev ülesannete lahendamine, kus õpilased näitasid üldisi keemiaalaseid teadmisi. Teisel päeval tegid 10 parimat igast vanuserühmast laboratoorse töö.

Jaanuaris toimunud inglise keele olümpiaadi piirkonnavoorus osales umbes tuhat gümnaasiumiõpilast kogu Eestist. Lisaks Tallinna ja Tartu koolidele võtsid eriti aktiivset osa Saaremaa koolid. Ülesandeks oli kirjalik lünktest, mis koosnes kolmest erineva žanriga tekstist ning mis hindas osalejate grammatikaalaseid ja sõnavaraalaseid teadmisi. Piirkonnavooru parima tulemuse saavutas Mariin Pantelejev Tallinna inglise kolledžist. Lõppvooru kutsuti 21 õpilast. 

Maakondlikes eelvoorudes osales umbes 200 gümnaasiumiõpilast, kellest ligemale pooled olid Tallinna koolidest. Tallinna ülikooli korraldatud lõppvoorus osales kokku 19 õpilast erinevatest Eesti piirkondadest.

Astronoomia lahtine võistlus toimub 16. aprillil Tartus. Võistlusele oodatakse üldhariduskoolide õpilasi.

28. märtsil toimus Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis vene keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor. Tänavuse olümpiaadi üldteemaks oli „Merekultuur Eestis”, mis jagunes omakorda alateemadeks:

- Suured Eestimaalt pärit vene merekündjad;

- Mere teema arhitektuuri ja maalikunsti teostes Eestis;

- Kaasaegsed Eesti meremuuseumid ja nende ekspositsioonid.

23.-26. märtsil Tartus toimunud filosoofiaolümpiaadi lõppvooru oli eelvooru tulemuste põhjal kutsutud 10 õpilast. Eelvoorus, mille ülesandeks oli kirjutada filosoofiline essee, osales tänavu 23 õpilast 11 koolist.

Vene keele olümpiaadi lõppvoor toimus 13.-14. märtsil Tartus. Lõppvooru oli eelvooru tulemuste põhjal kutsutud 24 õpilast. Olümpiaadi korraldustoimkonna esimees  emeriitdotsent Svetlana Jevstratova sõnul tegi rõõmu asjaolu, et 9 õpilast oli põhikoolist, mis näitab õpetajate ja õpilaste julgust panna ennast proovile juba varasemal etapil.

9. märtsil toimunud teisest veebipõhisest astronoomiaviktoriinist võttis osa 1680 õpilast 150st koolist. Võrreldes eelmise aasta võistlusega oodati lisaks 8.-12. klassi õpilastele osalema ka 5.-7. klassi õppureid. Ülesannete koostajatele oli see suureks väljakutseks, sest 5.-7. klassi õpilased pole koolis veel füüsika õpingutega alustanudki. „Üllatuslikult ei olnud märgata, et nooremad lapsed astronoomiaprobleemidega rohkem hätta jääksid kui vanemate klasside õpilased, mis oli positiivne,” ütleb võistluse korraldaja Tiit Sepp.

Matemaatikavõistlus Kuubik on tuntud oma põnevate ülesannete poolest, kus osalejaid ei morjenda suur ülesannete hulk ega nende lahendamisele kuluv aeg.

Läbi nelja kuu voorudes toimuv Kuubik on Eesti õpilasvõistluste seas väga eriline, kui arvestada, et enamasti nõuavad võistlused siiski ühekordset pingutust. Erinevalt paljudest võistlustest, mis on seotud kindla päeva ja sageli ka kellaajaga, on Kuubik ka paindlik, võimaldades huvilistel igal hetkel liituda või võistlusest loobuda.

13.–14. märtsil võõrustas Tallinna ülikool 83 õpilast üle Eesti, kes võtsid osa 32. emakeeleolümpiaadist teemal „Sõnavara ja stiil“.

Olümpiaad toimus kolmes vanuseastmes: 7.–8. klass, 9.–10. klass ning 11.–12. klass. Lõppvooru kutsuti 87 õpilast üle Eesti, kellest seitse valiti välja uurimistööde põhjal ning 80 piirkonnavooru töö tegijatest. Olümpiaadist piirkonnavoorus võttis osa 1570 õpilast üle Eesti.

Eesti kirjanduse olümpiaadi paremik selgus 10.-11. märtsil Tartus toimunud lõppvoorus.  

Lõppvooru jõudsid õpilased eelvooru esseede ja uurimistööde põhjal. Kokku laekus žüriile 77 tööd, mille põhjal kutsuti olümpiaadi lõppvooru kolmkümmend kaks 7.–12. klassi õpilast.

Lõppvoorus loeti proosa- ja luuletekste eesti nüüdiskirjandusest ning vastati fakti-, analüüsi- ja tõlgendusküsimustele.

TÜ raamatukogul on valminud uus vaba juurdepääsuga e-kursus gümnaasiumi õpilastele. Kursuse tutvustuse ja registreerimistingumused leiad SIIT.

9. märtsil toimub 5.-12. klassi õpilastele mõeldud astronoomiaviktoriin „Pulsar“, kus õppurid saavad oma teadmised proovile panna astronoomias, ajaloos, geograafias, füüsikas ja matemaatikas.