Uudised

Filosoofiaolümpiaadi lõppvoorus selgitati võitjad võõrkeelse essee, väitluse ja testide põhjal. Esikoha sai Robin Haljak Tallinna Reaalkoolist ja teise koha tema koolivend Hans Kristjan Veri. Nemad esindavad Eestit 16.–19. mail rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil Roomas.

20. aprillil toimus TÜ Chemicumis Eesti loodusteaduste olümpiaadi (ELO) lõppvoor, kuhu piirkonnavooru tulemuste põhjal oli kutsustud 53 põhikooli õpilast, kes olid sündinud 2003. aastal või hiljem. ELO süsteemis lahendatakse piirkonnavoorus keemia, füüsika ja bioloogia ainetest lõimitud teooriaülesandeid ning lõppvoor pühendatakse praktiliste ülesannete lahendamisele. Tulemuste arvestust peetakse teooria ja praktika kohta eraldi ning lõpuks koostatakse kahe vooru põhjal koondarvestus.  

Matemaatikaolümpiaadi lõppvooru kutsuti vastavalt matemaatikaolümpiaadi süsteemile 9.-12. klassi õpilasi, kes on näidanud parimaid tulemusi kahe lahtise võistluse ja olümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendamisel. Lõppvoorus osales kokku 104 õpilast, kellele lisandus  9. klassi arvestuses üks õpilane Lätist.

Parimad matemaatikaülesannete lahendajad selgitati välja olümpiaadi esimesel päeval, kus viie tunni jooksul tuli leida lahendus 5 ülesandele.

Tänavuse võistluse parimad, ehk I auhinna saajad olid:

11. aprillil sai Tartus alguse järjekorras 27. Balti keemiaolümpiaad. Balti keemiaolümpiaadil võistlevad kolme riigi võistkonnad nii praktilistes kui ka teoreetilistes ülesannetes.

Esimesel päeval toimus eksperimentaalne voor, kus õpilastel tuli viie tunni jooksul määrata majoneesis soola ja äädika sisaldust ning sünteesida kaltsiumhüpokloriti, mida kasutatakse tavaliselt pleegitina, abil mentoolist mentooni. Ülesanded olid õpilastele parajad pähklid, mistõttu täitis laboreid tõsine töömeeleolu.

16.-17. märtsil toimus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 17. lingvistikaolümpiaadi lõppvoor, millest võttis osa eelvooru 44 parimat osalejat. Olümpiaadil pidid õpilased loogikat rakendades ja etteantud keelematerjali kasutades lahti murdma nii Hiina kirjamärkide järjestamiseks kasutatud koodi, mansi keele arvusüsteemi kui ka punktkirjas rehkendusi. Samuti oli ülesanne Kanadas kõneldava mohoogi keele häälduse ning türgi keele sõnade ja fraaside tähenduse teemal.

Reedel, 12. aprillil toimus Tartus üleriigiline soome keele olümpiaad Agricola. 

Olümpiaadi eelvoorust võttis osa 58 õpilast (14 koolist). Lõppvoorus osalejaid oli 22 (8 koolist).

Olümpiaadi teema oli tänavu Tarinoita yli lahden (Inimesed Eesti-Soome sillal).

7.-21. mail toimuvad Tartu Ülikooli teaduskooli uurimislaboris uue eksperimendiprogrammi – pesuvahendilabor – katsepäevad. Uus programm on mõeldud põhikooli kolmanda astme õpilastele ja valmis teaduse populariseerimise projektikonkursi kaudu eraldatud rahaliste vahendite toel.

Nüüd, mil 21. märtsil toimunud matemaatika võistlusmängu Känguru tulemused on selgunud ja avaldatud, teame, et korraldajatele laekus 25476 vastuselehte (403 koolist), mis on paari tuhande võrra enam aastatagusest.

Osalejaid tuli juurde igasse vanuserühma. Kõige arvukamalt oli lahendajaid ekolieride (3.-4. klass) hulgas - 6512. Neile järgnesid pre-ekolierid (1.-2. klass) 6179, benjaminid (5.-6. klass) 5205, kadetid (7.-8. klass) 3849, juuniorid (9.-10. klass) 2527 ja studentid (11.-12. klass) 1204 osavõtjaga.

TÜ teaduskool kutsub 8.-12. klassi õpilasi osalema veebipõhisel füüsikaviktoriinil Spekter.

Füüsikaviktoriin toimub 9. mail 2019 ajavahemikus kl 8:00 kuni 20:00 füüsika e-õpiku veebikeskkonnas. Osaleda saab nii nutitelefoni, tahvli või arvuti vahendusel. Viktoriini link avalikustatakse 9. mail kl 8.00 veebilehel  http://teaduskool.ut.ee/spekter. Viktoriinist osavõtt on tasuta ja eelnevalt registreeruma ei pea.

6. – 7. aprillil toimus Tartus 66. Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoor, kus osales 113 parimat ainetundjat üle Eesti.

Õpilastel tuli viie tunni jooksul lahendada nii teoreetilisi kui eksperimentaalülesandeid näiteks teemal, kui kõvasti peaks saunauks kinni olema, et see saunas leili viskamisel lahti ei läheks või hinnata foto järgi kaamera kaugust astronaudist, kui pildil on Kuu peal kõndiv astronaut Maa taustal. Lisaks oli vaja tunda nii elektromagnetismi kui optikat ning lahendada elektriskeeme.

7. aprillil korraldati Tartus XV astronoomia lahtine võistlus.

Kolme-tunnise võistluse käigus uurisid õpilased näiteks millal Päike Merkuuri katki rebib ja kuidas näeb välja päikesetõus Veenusel. „Kõige keerukamaks osutus aga komeetide sabade uurimine, kus kõrged punktid tähendasid enamasti ka juba kõrget kohta üldpingereas,“ hindab võistluse korraldaja Tiit Sepp.

Esimene Baltimaade prantsuse keele olümpiaad toimus 30. märtsil Tallinnas.

Idee sellelaadse olümpiaadi sünniks sai alguse kaks aastat tagasi Kaunases toimunud Balti riikide esindajate kohtumiselt, kus lepiti kokku korralduslikes nüanssides ja olümpiaadi ülesehituse formaadis. Loosi tahtel sai esimeseks korraldajariigiks Eesti. Kuivõrd prantsuse keele olümpiaadi piirkonna- ja vabariikliku vooru korraldab Tallinna Ülikool, siis oli loogiline, et tema võtab ka Baltimaade olümpiaadi korralduse enda kanda.

Mida rohkem kogemust seda lihtsamaks matemaatikavõistlus Kuubik läheb!

8. märtsil toimus füüsika e-õpiku keskkonnas neljas veebiviktoriin Pulsar. Võistlusel osales ligikaudu kuussada 5.–12. klassi õpilast.

Võisteldi kolmes vanuserühmas: 5.–7. klass, 8.–9. klass ja 10.–12. klass. 40 minuti jooksul pidid võistlejad vastama valikvastustega küsimustele, kus tuli muu hulgas mõelda, millistel planeetidel on rõngad ning mille poolest erineb tähtede abil navigeerimine Euroopas ja Polüneesias.

Keemiaolümpiaadi lõppvoor – pingest särisev nädalavahetus, kus selgusid rahvusvaheliste olümpiaadide võistkonnad

22.−23. märtsil toimus Tartus 66. üleriigilise keemiaolümpiaadi lõppvoor.  Lõppvoorus osales 95 9.−12. klassi õpilast, kes olid sinna kutsutud olümpiaadi piirkonnavooru ja keemia lahtise võistluse tulemuste põhjal. Lisaks tuli lõppvoorus väga edukalt esinenud õpilastel näidata oma teadmisi 24. märtsil toimunud valikvõistlusel, kus selgusid rahvusvahelistele olümpiaadidele sõitvad õpilased.

Astronoomia lahtine võistlus toimub 7. aprillil kell 10:00-13:00 Tartus, Physicumis (W. Ostwaldi tn. 1). Võistlusel võivad osaleda Eesti üldhariduskoolide õpilased, kes pole samaaegselt ühegi kõrgkooli üliõpilased. Ülesanded on eesti ja vene keeles eraldi kahele vanuserühmale: põhikoolile ja gümnaasiumile. Lahendamiseks on ette nähtud 3 tundi. Ülesannete komplekt koosneb teoreetilistest ülesannetest, millest esimesed on kooliülesannete laadis ja nende lahendamiseks vajalikud eelteadmised vastavad olümpiaadi toimumise ajaks 7. – 8. klassis või 9. – 10.

18. märtsil toimus Tallinna ülikoolis saksa keele olümpiaadi lõppvoor, kuhu oli kutsutud 24 gümnaasiumiõpilast kogu Eestist. Finalistid olid valitud jaanuaris toimunud piirkonnavooru tulemuste põhjal. Piirkonnavoorus osales sel aastal 200 õpilast üle Eesti, osalejaid oli kõigist maakondadest. Kõige arvukamalt olid esindatud Tallinn ja Tartu, järgnesid Lääne-Virumaa, Viljandimaa, Saaremaa ja Võrumaa.

Piirkonnavoorus kontrolliti lugemisülesannete abil autentse saksakeelse teksti mõistmist, samuti pidid õpilased kirjutama lühikese arvamuse teksti temaatika kohta.

18. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis inglise keele olümpiaadi lõppvoor, kuhu oli kutsutud 24 gümnaasiumiõpilast kogu Eestist. Finalistid olid valitud jaanuaris toimunud piirkonnavooru testi põhjal, mis koosnes kolmest lühidast lünktekstist ja mille eesmärgiks oli kontrollida lugemisoskust, grammatikat, sõnavara ning loogikat. Lõppvoor see-eest oli vaid suuline: võistlejad olid jagatud paarideks ning pidid kõnelema loosiga valitud teemal ja esitama üksteisele küsimusi. Selline minidebatt võimaldas žüriil hinnata võistlejate kuulamis-, rääkimis- ning esinemisoskust. 

18. märtsil viiendat korda toimunud prantsuse keele olümpiaadi läbivaks teema oli sel aastal Centre-Val de Loire'i maakond. Piirkonnavoorus, mis toimus Moodle'is, osales Eesti peale kokku üle 150 õpilase. „On rõõmustav, et see number iga aasta tasapisi suureneb,“ sõnab olümpiaadi žürii esimees Merilyn Meristo. Teadmisi näidati selle piirkonna kultuuri, geograafia, kirjanduse, ajaloo ja gastronoomia kohta. Vabariiklikus voorus tõmmati loosiga omale teema, mille kohta tuli kohapeal ette valmistada ettekanne ja see suuliselt žüriiliikmetele esitada.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis toimus 19. märtsil üleriigilise vene keel võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor. Olümpiaadil osales piirkonnavooru tulemuste alusel 25 gümnasisti Eesti erinevatest paikadest.

Võisteldi kahes rühmas: esimeses rühmas võistlesid õpilased vene keele oskusega B1 tasemel, teises rühmas osalesid õpilased vene keele oskusega B2 tasemel.